[ Home | Essays | Nightmares | Praise | Testimonies | Wisdom]


Piisonit on lihtne tappa, aga evolutsionistidel seda selgitada väga raske.
E. Norbert Smith, filosoofiadoktor



Ameerika piison Bison bison söömas rohtu Oklahoma
kaguosas. Jumal disainis nad oma eesmärgiga. Foto vabas
looduses elavast piisonist Dr. Smithilt.


Vaevalt on kunagi olnud ükski pärismaine rahvas olnud rohkem seotud mõne loomaga kui seda olid mitmed indiaanihõimud ameerika piisoni või pühvliga. Isegi praegu viitavad mitmed hõimujuhid tagasi ajale enne pühvlite kadumist. Pühvlite kadumine tähistas tuhandete aastate lõppu, mil elati loodusega kooskõlas. Indiaanlased sõltusid piisonitest nendelt saadava söögi, riiete, tööriistade, meditsiini, ornamentide ja telgimaterjali tõttu. Oled sa kunagi imestanud indiaanlastest piisoniküttijate edu üle? Nende edu hämmastas mind mu ülikooli lõpetamise ajani. Miks?

Ajalooliselt on olnud piisonite tapmiseks kolm võimalust. Mõned tormasid karjana üle kaljuserva või jäid kanjonite vahele lõksu. See sai looduslike olude tõttu juhtuda vaid üksikutes kohtades ega suutnud varustada nii paljusid inimesi nii pikaks ajaks. Teiseks viisiks oli üksik piison lihtsalt hobuste abiga surnuks jooksutada. Kuid ühe piisoni lõplikuks väsitamiseks oli vaja 5 väljapuhanud hobust. See sai juhtuda pärast hobuste sissetoomist Euroopast. Ikkagi poleks sellise meetogi abiga kuigi palju piisoneid saanud, nii et küsimus jääb alles õhku rippuma.

Kolmas meetod, mida on kõige tihemini ka teleris ekspluateeritud, seisneb selles, et hobuse seljas ratsutaja laseb noole jooksva piisoni pihta. See võimalus häiris mind aastaid. Ma ei ole vibukütt, aga idee galopeerivalt hobuselt piisonile täpselt südamesse tabamine tundub väga keeruline.... kui mitte võimatu. See probleem on inimeste ja piisonite Looja poolt unikaalselt lahendatud.

Kõigil imetajatel välja arvatud pühvlitel on kaks lahusolevat pleuraal- või kopsuõõnt. Nagu me kõik teame, kui meie ühest kopsust tungiks näiteks midagi läbi, kuid teine kops jääks puutumata, suudaks allesjäänud kops üksinda meie elu päästa. Ainult piisonil on mittetäielik mediastiinum, st. on vaid ükskopsuõõs, mis sisaldab endas mõlemad kopsud. See lahendabki probleemi indiaanlasest vibukütile, hobusega või ilma. Nool peab läbistama rinna ükskõik mis kohast, ja mõlemad kopsud lakkavad töötamast. Lõplikult haavatud loom jätkab jooksu ainult mõnisada meetrit, ning varustab rohke toidu, riietuse ja tööriistadega. Enne hobuste saadavaletulekut võis piisoni pihta noole lasta mõnest peidukohast või vargsi hiilides. Üks probleem on lahendatud, et sellega seoses tekib uus probleem.... Probleem, mida harva mainitakse, kuid mis siiski nõuab vastust.

Tegemist on probleemiga evolutsionistidele. Kui mitte arvestada näljaste inimeste toiduga varustamist, millise loodusliku valiku hüve tulemuseks on mittetäielikult jaotatud mediastiinum? Evolutsiooni vaatepunktist pole selles mingit loogikat. Looduslik valik oleks ammu pidanud sellise "vea" ellimineerima. Evolustionistiks jäämine nõuab tõesti palju usku ja pühendumust. Ma olen rõõmus, et tunnen nii indiaanlaste ja piisonite Loojat. Sinagi võid Teda tunda!



Ma usun Suure Paugu teooriat. Jumal rääkis
ja "PÕMM!" Universum tekkis.







Autori e-mail: docgater@aol.com (kirjutada inglise keeles)
Tõlkija e-mail: kadriliis@hot.ee (kirjutada eesti k või inglise k)